Franz Kafka „Metamorfoos"

 

Mida arvata loost, kus mees ühel heal päeval üles ärgates avastab, et ta ilma mingisuguse selge põhjuseta putukaks on muutunud? Eks ikka seda, et kirjanik on kas suurest tunnustus- või tähelepanuvajadusest oma loomingu põhjendamatult pööraseks muutnud või on ta otse öeldes geenius, kes läbi pöörasuse oma appikarjeid ülejäänud maailmale vahendab. Kafka puhul on üldsus läbi ajaloo kokku leppinud selle viimase tõepärasuses.

„Metamorfoosiga" sain mina tuttavaks tänu kooliprogrammile, millesse keegi tark inimene oli kirja pannud, et märkimisväärselt suure tähtsusega ülejäänud 20. sajandi kirjandusklassika seas on ühele gümnaasiumiõpilasele tunda ka Franz Kafka eksistentsialistlikku loomingut. Tuleb tunnistada, et vennikese saatus oli tõesti üsna traagiline, arvestades et ta oma lühikesed eluaastad veetis pideva  painajaliku alaväärsuse, allasurutuse ning mustamise tähe all. Kirjanduse õpetajal oli õigus, kui targalt väitis, et kogu Kafka elu traagika peegeldub selgelt ka tema loomingus.

Franz Kafka

Lugeda on Kafka „Metamorfoosi" vaatamata selle kurbloolisele ajendile üllatavalt lahe ja lihtne. Põhimõtteliselt võiks tahtmise korral loost isegi lõbustust leida, kui pea parasjagu elu olemuslikkuse üle arutlemisest keeldub. See on ju tegelikult veidi koomilinegi, kuidas täismehest ühel heal hommikul lihtsalt putukas saab - tunnalde, kõvade lõugade, kilbiga ja puha! Kahju ainult, et keegi loo asjaosalistest kogu juhtumis nalja ei näinud. Lihtsa keelekasutuse tõttu ei pea teksti ka n-ö dešifreerima, nagu paljud minusugused gümnaasiumiõpilased kirjanduse tundides kaebavad. 

Kirjanduse õpetajate ja muidu agarate lugejate või Kafka fanaatikute heameeleks märkasin minagi loo sügavamat sisu, milles kirjanik omaenda elu ängistust väljendas. Ma arvan, et putukaks muutunud mehena kujutas kirjanik iseennast, kõrvutades end pisikese ja suurte inimeste silmis tähtsusetu putukaga, kelle elu või surm, ammugi mitte käekäik teistele korda ei lähe. On ju putuka laiaks litsumise metafoor selgeim neile, kes end kellegi ülemvõimul ja alandusel nende vastu paratamatut jõuetust või abitust tunnevad. Kafka kui putuka laiaks litsuja kinga kandis mehe enda isa, tänu kellele lõpuks ehk Kafka looming nii tähenduslikuks ja läbi aegade inimesi kõnetavaks kujuneski.

Loed lehekülje - ei saa arugi, et üks riiulitäis sest sai!