Epp Petrone „Inspireerivad armastuslood läbi aegade"

 Ma ei valinud seda raamatut üldsegi mitte tolle kaane peale suurelt trükitud sõna „armastuslood" peale, vaid mind köitis hoopis see, kuidas neid lugusid jutustatakse läbi terve 20. sajandi. Tuleb nii välja, et ma lähenesin raamatule täpselt õige nurga alt, kuna pigem just ajalooline raamat see oligi.

Kuigi raamatu keskseks on peaasjalikult läbi 20. sajandi tegutsenud tähtsad või niisama kuulsad inimesed, keda taustal saatmas nende elukaaslased, ei ole raamat sugugi kokkuvõttev teos kõigist ajalugu muutnud armastuslugudest. Pigem laotatakse lugeja ette ühe tuntud inimese elulugu, millesse põimitud ka tema armastatu oma, kuid vastupidiselt sellele, mida kaanel lubatakse, ei pea mina isiklikult kõiki neid lugusid sugugi inspireerivaks. Põnevaks? Huvitavaks? Intrigeerivaks? Jah! Aga mitte inspireerivaks, arvestades, et tervenisti suurem osa suhetest lõppes üksteisest kaugenemise, lahutuse, tüli või muud moodi eemaldumisega. Kõige paremini väljendub minu mõte ehk peatüki „Rokikuningas ja lapspruut" juures. Mitte et selles midagi halba oleks, et need lood raamatusse kaasatud olid, aga raamatu pealkiri käis mulle miskipärast seejuures natukene vastukarva.

Põnevaid lugusid leidus raamatus aga küll. Kõige saladuslikum ja kõmutekitavam printsess Diana ja tema moslemist peika lugu oli rosinana muidugi raamatu lõppu jäetud. Tegelikult mulle meeldis see, kuidas raamatu ülesehituse järgi kulgesid armastuslood nii enam-vähem kronoloogilises järjekorras, et lugejal oleks parem jälgida. Positiivne oli ka see, et paarikesi oli raamatus mitmetest erinevatest paikadest üle maa. Isiklikuks lemmikuks jäi mulle kõikidest ilusatest romaanidest aga kõige esimene, taani kirjaniku Hans Christian Anderseni ja tema lauljannast sõbratari Jenny lugu. Kuigi nad kunagi päriselt kokku ei saanudki, mõjus nende kunstniku-muusa suhe mulle kuidagi nii armsa ja paeluvana nagu omaette muinasjutt. Omamoodi kujunes nende suhe ehk loogilist rada pidigi, arvestades, et Andersen oligi see eraklik ja vaevatud kunstnik, kellele üheski jutustuses pole määratud eal kellegagi oma elu jagada peale omaenda loomingu.

Loed lehekülje - ei saa arugi, et üks riiulitäis sest sai!